Valgusarvutused

Valgusarvutus on kogu valgustuslahenduse aluseks!

Kui valgustusmaailmas veel leedvalgusteid kasutusel ei olnud, siis oli valgustite valik lihtne. Peamiselt kasutati sisevalgustuses luminofoorvalgusteid ja välisvalgustuses naatriumvalgusteid. Platsidel ka metallhalogeniidvalgusteid. Valida olid vaid erinevate kujudega ja samasuguste võimsustega valgustid.

Näiteks tänavavalgustuses kasutati peamiselt kõrgrõhu-naatriumvalgusteid ja neid oli saada 50 W, 70 W, 100 W, 250 W ja 400 W võimsustega.

Arvestus käis vaid valgusallika võimsuse järgi. Kui oli vaja valgusti asendada telliti 70 W valgusti korral uus 70 W valgusti või valgusallika vahetuse korral uus 70 W valgusallikas.

LED-valgustite turule tulemise järgselt muutus valgustusmaailm väga keeruliseks ja valgusarvutus sai kogu valgustuslahenduse loomise aluseks.

Valgusarvutus on vajalik, et määrata ära:

• Valgustite asukohad ja kõrgused – kuhu täpselt valgusti paigaldatakse ja kui kõrgele;
• Valgustite suunad ja kaldenurgad – mis suundadesse tuleb valgustid peale paigaldust pöörata;
• Tervikliku valgustuslahenduse räigus – räigus on üks enim kahe silma vahele jäetavatest aspektidest. Räigus näitab otseselt ära, kas inimesel on loodava valgustuslahenduse keskel mugav olla või tekitab see ebamugavust kuni isegi tervisekahjustusteni välja.
• Objekti valgustehnilised nõuded – kuhu ja kui palju on valgust vaja ehk siis määratakse valgustusklass, mis annab ette valgustustiheduse, ühtluse, räiguse jm parameetrid.
• Valgustite tehnilised parameetrid – värvustemperatuur, optika, võimsus, valgusvoog, värviedastusindeks, eluiga jm. Valgustusinsener valib välja sobivate parameetritega valgustid, mis vastavad ruumi/asukoha ja kliendi nõuetele. Kaks välimuselt samasugust valgustit võivad küll tagada nõutud valgustehnilised tulemused, kuid ühel on seejuures võimsus ligi 2x suurem kui teisel ja tagab ka ebaühtlasema valguse. Siin tulebki mängu nii valgustite kvaliteet kui ka valgusarvutuse koostaja oskus valida antud objektile sobiv optika. Näiteks tänavavalgustuses võib olla üks valgusti küll veidi kallim, kuid tänu ühtlasele valgusjaotusele või paremale optikavalikule läheb valgusteid ala valgustamiseks vähem. Seega koguinvesteeringut vaadates tuleb teinekord kallima valgusti kasutamine lõppkokkuvõttes soodsam. Lisaks on ka tuleviku kulud (hooldus, rikete tõttu valgustite väljavahetamised, energiakulu jmt) väiksemad.

Seega, kui soovid inimsõbralikku, optimaalset ja majanduslikult mõistlikku valgustuslahendust on vaja teha valgusarvutus!

Vahel ei ole vaja valgustusprojekti, vaid piisab ainult valgusarvutusest. Samuti sisearhitektid ja elektriinsenerid peaksid tegema rohkem koostööd valgustusekspertidega.

Siiani on veel olukordi, kus valgustus pannakse paika ilma, et oleks tehtud valgusarvutus ja peale paigaldust selgub, et inimestel tekivad tervisehäired, tööviljakus langeb või lihtsalt tellija kulutas rohkem kui oleks kulutanud valgusarvutuse koostamise järgselt.

Selleks, et valgusarvutus teha, vajame järgmisi alusfaile:

• .dwg või .dgn alusjoonis või dialux arvutusfail
• Tellijapoolsed vm olemasolevad nõuded
• Elektri- või valgustusprojekt (selle olemasolu korral)
• Hoonesisese lahenduse korral hoone plaanid ja lõiked .dwg või .dgn formaadis
• 3D mudel, nt sketchup või revit (kui see on olemas). See on eriti oluline suurte keeruliste eritasandiliste objektide korral.

Milliseid valgusarvutusi saab meilt tellida:

• Tänavavalgustus
• Parkimisplatsid ja muud alad
• Staadionid ja spordiväljakud
• Kaubanduskeskused
• Muuseumid
• Pargivalgustus
• Tööstushooned
• Kontorid
• Eramud
• Fassaadid
• Muud erilahendused